Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9862
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 2217
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 02.10.16

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 01.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme oli algselt ümmarguse põhiplaaniga madal küngas, mille kagusektorisse oli kaevatud poolkaares kraav. Kraavis kasvasid väikesed pajupõõsad, ja sinna oli maha pandud ehitusprahti ja prügi. Ülejäänud osas oli kalme pealt lage ja kaetud tiheda rohukamaraga. Kalme kõrgus oli 60-70 cm mõõdetuna ümbritsevast karjamaast, läbimõõt kuni 16 m. Kalme paistis väliselt olema hästi korrapärane ümmargune kivikirstkalme, mida peale kraavi polnud rohkem rikutud.
Kalme kaevamisel avastati selles enam-vähem NS-suunaline ühetarandiline kivikalme, millest oli säilinud üsna selge ristkülikukujuline alus. Tarandi pikkus oli 8 m ja laius 6,7 m. Tarandi müürid olid laotud eeskätt paekividest raudkividest vundamendile. Paekivimüür oli enamasti varisenud laiali. Ainult kalme idapoolse müüri põhjapoolses otsas oli ligi 3 m pikkuselt säilinud 0,45 m kõrgune paemüür, mille jalamile olid kukkunud kõrgemalt seinast suured paeplaadid ja takistanud seina madalama osa varisemist. Kuna pikemate seinte külgedes oli kive rohkem varisemas ja varing oli toimunud pikemas lõigus, siis võttis ristkülikukujuline kalme selle tulemusena peaaegu ümmarguse kuju.
Kalmesse oli maetud põletamata ja põletatud surnuid. Põletatud luud olid enamasti nõrgalt põletatud nagu see on iseloomulik m.a. alguse kalmetele, kuid nende hulgas olid laiguti ka tugevasti põletatud peaaegu kaltsineerunud luid, mis selle aja kalmetele on võõras nähtus. Kalmest koguti hulk keraamikat ja mitmesuguseid leide, mis paiknesid segamini ilma erilise korrata. Leiud paiknesid peamiselt tarandimüüriga piiratud alal ja ainult üle läänepoolse müüri, mille taga oli kõige arvukamalt matuseid ja leide, oli varisenud koos kividega rohkem leide ja luid.
Pärast kalme läbikaevamist jäeti paigale kalme müüride alune raudkividest vundament ja 2-3 m pikkune hästi säilinud müürilõik, millest eespool juttu oli. Kalme põhjale loobiti tagasi suurem osa tarandi põhjalt eemaldatud kividest.

Sisestatud: 01.02.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub õigeusu kiriku varemetest 225 m edela pool, Risti-Virtsu maanteest ca 45 m põhja pool.

Sisestatud: 01.02.2011.

Mälestise ajalugu


Sellel kohal on märgitud kalme juba 1921.-1923. a koostatud Hanila kihelkonna muinasteaduslikus kirjelduses, mille koostajad olid üliõpilased. Ometi ei ole neil midagi selle kohta öeldud kalmete kirjelduses.
Kalme kaevati läbi 1970.-1971. a V. Lõugase juhtimisel. Kaevamisaruanne ja plaanid asuvad Ajaloomuuseumis ja Ajalooinstituudis, leiud Ajaloomuuseumis. Enamik leidudest keraamika, aga on ka karjasekeppnõelu, lihtsaid käevõrusid, sõrmuseid, raudesemete katkeid jne. Tähtsaimad leiud siit kalmest on suur ornamenteeritud peaga karjasekeppnõel, üheteralise mõõga katked, importehtenaast kusagilt Volga-Oka või Dnepri ülemjooksu aladelt.
1972. a hakati kalmet rekonstrueerima, kuid see töö jäi pooleli.
Kalmet on kasutatud matmispaigana 1.-2. saj pKr ja võib-olla ka hiljem järelmatuste sängitamiseks.

Sisestatud: 01.02.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 06.01.2015.