Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9882
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 188-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.04.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb suhteliselt kõrgel maal, mis madaldub laugjalt ida suunas. Muinasasula ala on hõlmatud põllulappidest ja õueaiamaadest, samuti taluhoonetest. Lille-Jaani talust lõuna poole jääb põllulapp, põllu all on ka asula põhjaserv ja lõunaosa. Külas leidub vanu kiviaedu, talude ümbruses kasvab suuremaid põlispuid. Kultuurkihi paksus ulatub 40-50 cm-ni. Võrdlemisi tumedas mullas leidub arvukalt põlenud kive, märgata võib ka savinõukilde.

Sisestatud: 06.09.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Lõo küla tuumikus, peamiselt Lille-Jaani ja Reino talude ümbruses ning neist lõuna pool, kahel pool Karuse-Nehatu teed. Asulakoha põhjapiiriks on Lille-Jaani talu põhjapiir, lõunapiir kulgeb Allika tallu viiva tee kohalt. Idapiir külateest 80 m ida poolt ja läänepiir ca 80 m lääne poolt. Nii on asula pikkus NS suunas ca 200 m, laius 170-180 m.

Sisestatud: 06.09.2011.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 1986. a Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa poolt. Asula territooriumilt koguti rida savinõukilde (säilivad Ajalooinstituudi arheoloogia sektoris AI 6582).
Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 06.09.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 06.09.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 05.01.2015.