Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9883
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 120-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.04.10

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 14.04.2010.

Mälestise kirjeldus


Mälestis paikneb suhteliselt kõrgel, ida suunas madalduval maal, kõrgete põllumaade ja kuivendatud karjamaade piiril praeguse küla territooriumil. Muinasasula territoorium on hõlmatud põlispuudest palistatud talukohtadest ja õueaiamaadest. Kultuurkiht on erineva paksusega, ulatudes 0,5-0,7 meetrini. Muld on musta värvi, sisaldades põlenud kive, loomaluid ja savinõukilde. Kuna asula kultuurkihti on mullatöödega segatud, saab mälestist lugeda vaid rahuldavalt säilinuks.

Sisestatud: 14.04.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Mäense küla läbiva maantee mõlemal poolel 50-70 m laiuse vööndina ning ulatub põhja-lõuna suunas 200-250 meetrini. Lõunapiir kulgeb endise Madise talu kohalt ja põhjapiir jääb Julga talust ca 150 m põhja poole.

Sisestatud: 14.04.2010.

Mälestise ajalugu


Asulakoht on avastatud 1983. a mais Mati Mandeli ja Ants Kraudi poolt. Leiud (savinõukillud, arvat 11.-13. sajandist) ajalooinstituudi kogudes.
Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 14.04.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 14.04.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 05.01.2015.