Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9884
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 121-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.11.06

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb madala kõrgendiku lael ja nõlvadel, suhteliselt kõrgel lõuna suunas madalduval maal. Muinasasula territoorium on hõlmatud taluhoonetest, õueaiamaadest ja väikestest põllulappidest. Majade ümber kasvab ka põlispuid. Õueaiamaid ja põllulappe piiravad kiviaiad..
Kultuurkihi paksus ulatub 30-40 cm-ni. Suhteliselt tumedas mullas leidub põlenud raudkive ja üksikuid savinõukilde. Kõige intensiivsem on kultuurkiht Mäe ja Jüri taludest lääne poole jäävatel põllulappidel.

Sisestatud: 10.03.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälesis asub Kokuta küla tuumikus kahel pool Kõmsi-Salevere teed. Kultuurkiht on avastatud peamiselt Mäe (end Mäe-Nigula) ja Jüri (end Ärma-Jüri) talude ümbruses ca 150 m läbimõõduga piirkonnas. Muinasasula läänepiir kulgeb Jüri taluhoonetest ca 50 m lääne poolt, idapiir Kubja ja Jaagu talude kohalt, põhjapiir Mäe taluhoonetest paarkümmend meetrit põhja poolt ja lõunapiir Jüri taluhoonete joonelt.

Sisestatud: 10.03.2010.

Mälestise ajalugu


Muistise kultuurkiht on avastatud 1982. a Mati Mandeli poolt.
Dateeritud II aastatuhandesse.

Sisestatud: 10.03.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Asulakoha kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil ja lisatud skeemil.

Sisestatud: 10.03.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 05.01.2015.