Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9899
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 122-k
Mälestise liik arheoloogiamälestis

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.04.11

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Asula kultuurkiht paikneb suhteliselt kõrgel, põhja suunas madalduval maal. Liiase talust põhja poole jääv asula on kasutusel põlluna. Lõuna pool külatänavat on lagedam Liiase talust läände jääv ala. Seal leidub vaid omaaegsete talude ahervaresid, mis palistatud põlispuudest. Suuri puid kasvab rohkem ka asula lääneosas piki külavaheteed. Asula kaguosa on Liiase ja Ennu talude, kõrvalhoonete ja õueaiamaade all. Muld on asula territooriumil tunduvalt tumedamat värvi kui ümbruskonna põldudel. Mullas leidub põlenud raudkive. Kultuurkihi paksus on erinev, ulatudes maksimaalselt 0,5 meetrini.

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Karuse-Kalli maanteelt 350 m kaugusel Nurmsi küla tuumikus. Kultuurkiht levib peamiselt Liiase talu ümbruses ja sellest põhja, Lääne ning ida pool, OW suunas ca 200 m pikkusel ja 100 m laiusel alal. Asula lõunapiir kulgeb Liiase talust paarkümmend meetrit lõuna poolt, põhjapiir OW-suunalisest külateest 60m põhja poolt, idapiir Liiase talust ca 70 m ida poolt ja läänepiir 130 m lääne poolt.

Sisestatud: 02.12.2011.

Mälestise ajalugu


Asulakoht on avastatud 1984. aasta novembris M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Kohal olid ka T. Kempi, A. Pindis ja M. Lillepuu. Asulakohalt koguti savinõukilde ja savipiibu varreosa (säilivad Ajalooinstituudis).
Muistis on dateeritud II aastatuhandesse.

Sisestatud: 02.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil ja KKT-le lisatud skeemil.

Sisestatud: 02.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 05.01.2015.