Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9900
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 123-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.04.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muinasasula kultuurkiht paikneb endises külatuumikus, loode suunas madalduval maal. Tema territooriumil paiknevad taluhooned ja õueaiamaad. Osalt on asula ala jäänud sööti. Kaguosa paikneb põllumaal. Üldiselt on asula ala suhteliselt kõrge, madalam ja vesisem on vaid Jaani talust põhja ja loode poole jääv ala. Kultuurkiht on erineva paksuse ja intensiivsusega. Tema keskmine paksus ulatub 50 cm-ni. Põlenud kive võib mullas rohkem leida muinasasula kaguosas.

Sisestatud: 05.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Pajumaa küla tuumikus Tulbi, Jaani; Tänavaotsa-Mihkle, Kiigemäe ja Tamme talude ning endise Tooma-Aadu talu varemete ümbruses Kahel pool külateed. Muinasasula piir kulgeb kirdes Tulbi ja Kiigemäe talude kohalt, kagus Toom-Aadu talu varemetest 50 m kagu poolt, lõuna-edelas Tänavaotsa-Mihkle talu kohalt ja loodes Jaani taluhoonetest 50 m loodes.

Sisestatud: 05.12.2011.

Mälestise ajalugu


Asulakoht on avastatud 1973. aastal M. Mandeli poolt, täpsemalt registreeritud aga 1988. a mais. Asulakohalt koguti savinõukilde (säilivad Ajalooinstituudis).
Muistis on dateeritud I aastatuhande II pool - II aastatuhat.

Sisestatud: 05.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on nähtavad KKT- le lisatud skeemil ja maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 05.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 05.01.2015.