Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 9905
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 36
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.11.17

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 06.03.2011.

Mälestise kirjeldus


„Tohtrikivi“ lael on kaks looduslikku süvendit. Üks neist on ristkülikukujuline, paarkümmend cm pikk ja kümmekond lai. Teine on ümmargune, 7 cm läbimõõduga. Mõlemad süvendid on kümmekond cm sügavad. Kivi ise on peaaegu ristkülikukujuline, 85-100 cm läbimõõduga, ulatudes maapinnast ca 15 cm kõrgusele. Kivi lohkudesse koguneb vihmavesi.

Sisestatud: 06.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Pouli talu karjaväravast umbes 30 m edela pool tasasel endisel karjamaal, mis nüüdseks on võsastunud ja metsa kasvanud. Siin leidub teisigi kive. Need ei paista aga üldiselt võsa vahelt silma. Kultusekivi asub karjatee veeres (tee ja kiviaia vahelisel alal).

Sisestatud: 06.12.2011.

Mälestise ajalugu


Mälestise kohta leidub andmeid:
J. Tavast. Hanila kihelkonna muinasteaduslik kirjeldus. 1931, lk 42 (käsikiri Ajalooinstituudi arhiivis). Kivi lohkudesse koguneva veega olid inimesed end tohterdanud, sellest ka kivi nimi. Kivil ravitud peamiselt nahahaigusi. Veel 1929. a paiku olnud kivil näha riide sisse keeratud soolanutsakuid ja topse.
Kivi on kasutatud arstimiskivina XX sajandil ja enne seda.

Sisestatud: 06.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks kivi lähim ümbrus kuni 50 m laiuse alana.

Sisestatud: 06.12.2011.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 05.01.2015.