Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9912
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 2226
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.04.11

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub tasasel rohumaal, kus vanasti on olnud mõisa, hiljem talu põllud. Maapind on siin võrdlemisi kivine.
Kalme on OW suunas piklik kivivare, mis on pealt tihedasti kamardunud ja koosneb nagu kahest erinevast teineteisega liitunud osast- idapoolsest enam-vähem ümmargusest ja läänepoolsest ristkülikukujulisest. Kalme pikkus on OW suunas 21 m, idapoolse osa läbimõõt NS suunas samuti 21 m. Idapoolne ristkülikukujuline osa on OW suunas 7 m ja teistpidi 10,5 m. Jääb mulje, et läänepoolset osa on laiendatud hiljem põllult kivide juurdevedamisega kalme veerde, mattes sellega enda alla kalme algse veere ja raskendades kalme tõelise kuju väljaselgitamist vaatluse teel. Võimalik, et nii ida- kui läänepoolne osa kujutab endast üsna suure läbimõõduga kivikirstkalmet (ligi 13 m läbimõõt), millega on liitunud mõned kitsad tarandid lääneküljel. Kui idapoolse kalmeosa iseloom jääb ebaselgeks, siis lääneotsas võib märgata päris selgeid NS suunalisi kiviridu. Kõige läänepoolsem kivirida kalme servas koosneb neljast tihedasti üksteise vastu laotud suuremast raudkivist, millede sirged servad on suunatud ühel joonel väljapoole. Edelanurgast lugedes on 3. Kivi reast välja lükatud või vajunud ja tema esialgsele kohale on jäänud müüris tühik. Müüri 5. Ja 6. kivi vahel on samuti tühi koht. Ka sealt on üks kivi puudu või on ta peitunud kamara alla, st võib olla madalam kui teised müürikivid. Kirjeldatud reast 3m ida pool on teine üsna sirge ja kirjeldatud reaga rööbiti kivirida, mille sirge serv on suunatud samuti lääne poole. Kahe kivirea sirgete servade omavaheline kaugus on 3,2 m. Ka see kivirida koosneb vähemalt viiest nähaolevast kivist. Kalmesse varem tehtud prooviaugust umbes idaosa keskelt leiti mõned jämedakoelised savinõu kild ja passi koostamise ajal kalme idaossa tehtud prooviaugust leiti üks võike savinõukild.. Ühtlasi selgus proovišurfide rajamisel, et kalme koosneb hästi tihedasti laotud suurematest raudkividest, mida ülemises kihis katavad väiksemad kivid ja üsna tume muld, mis meenutab kohati põletusmatustega kalme mulda. Kultuurkihi paksus on 50, Kohati 60 cm.

Sisestatud: 19.09.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Nurmsi külas, Vahtramäe talu elumaja st 200 m kirde pool, maanteelt loodesse suunduvast põlluteest ca 25 m idas.

Sisestatud: 19.09.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme on avastatud V. Lõugase poolt 1970. aasta suvel (aruanne ja kalmest saadud leiud ajalooinstituudi arhiivis). Keraamika meenutab meie ajaarvamise algusest pärinevate hiliste kivikirstkalmete ja varajaste tarandkalmete keraamikat.
Kalme pärinev meie aja I aastatuhande I poolest.

Sisestatud: 19.09.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 50 m laiune ala kalme väliskontuurist.

Sisestatud: 19.09.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 05.01.2015.