Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas
Mälestise registri number 9918
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 40
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.10.10

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 06.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb suhteliselt madalal, edela suunas madalduval maal, kagu-loodesuunalisest uudismaateest edela pool. Allikalohk on võrdlemisis ümara põhiplaaniga, neljameetrise läbimõõduga ja 1 m sügav. Allikast väljub ida suunas 35 m pikkune ja 1 m laiune kraav, mis suubub magistraalkraavi. Muistise ümbrus on lage ja tasane.

Sisestatud: 08.03.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Allikas asub Vatla mõisa magasiaidast ca 400 m ja lautadest ca 250 m edela pool, teeristist umbes 65 m lõuna-edela pool kraavi juures. Lähiümbruses on kunagisest puudegrupist alles vaid üks kask.

Sisestatud: 08.03.2011.

Mälestise ajalugu


Mälestise kohta leidub andmeid:
J. Tavast. Karuse kihelkond. 1931 (käsikiri ajalooinstituudi arhiivis). Allikat peetakse tohtriallikaks ja olevat ohverdatud soola. Nimi „Äiasilma“ tuli lähedal asuvast talunimest.

Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 08.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise asukoht on nähtav maa-ameti kaardil ja lisatud skeemil, kaitsetsooniks 50 m laiune vöönd ümber allika.

Sisestatud: 08.03.2011.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 05.01.2015.