Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 9920
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 35
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.10.17

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 06.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Varem on siin olnud madal karjamaa, kus kasvab kadakaid (praegu kinni kasvanud).
Kujutab endast OW suunas 0,7 m pikkust ja NS suunas 0,5 m laiust ja 0,15 m kõrgust, pealt lamedat kivi, mille pinnal leidub 4 auku ning 4 ringikujulist süvendit. Ilmselt on need loodusliku tekkega, kuigi pole välistatud ka inimkäte kaasabi. Süvendite läbimõõdud ulatuvad 5,5-10 cm-ni, sügavus 1-7,5 cm-ni.

Sisestatud: 25.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Risti-Virtsu maanteest ca 10 m ida pool metsa piiril, mitmeharulise puu all. Ohvrikivist 9919 jääb põhja poole.
Asukoha ligikaudsed koordinaadid: x 6494914; y 473425.

Sisestatud: 25.11.2011.

Mälestise ajalugu


Kivi mainitakse J. Tavasti poolt koostatud Hanila kihelkonna topograafilises kirjelduses, 1931, lk 39 (Ajalooinstituudi arhiivis), kivil olevat hundi ja inimese jälg. Inimene põgenenud hundi eest üle kivi.
Muistis kuulub II aastatuhande II poolde.

Sisestatud: 25.11.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune ala väliskontuurist.

Sisestatud: 25.11.2011.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 05.01.2015.