Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 9927
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 71
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.06.18

Inspektor: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 01.12.2006.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu piirjooni on raske väliselt täpsemalt kindlaks teha. Varasemaid kirjeldusi ja mõõtmisi arvestades asetseb kalmistu tee ääres, mis surnuaia poolt tulles kulgeb loodesse. Kalmistu on idapoolsema Männiku talule lähima teeharu ääres. Maapind on siin veidi kõrgem, liivane, kaetud rohukamaraga ning auklik ja künklik. Augud pärinevad ilmselt liivavõtmisest. Siin seal on looduslikult kujunenud kühme ja vallikesi. Kalmistu alal ja selle ümbruses kasvavad männid ja võsa. Olemasolevail andmeil on luid ja esemeid leitud peamiselt teest lääne pool, kus on teostatud ka kaevamisei. Selle järgi on antud ka varasemad mõõdud. Kalmistu on aga nähtavasti suurem, ulatudes ka teest ida ning kirde poole. Kalmistuala ligikaudsed mõõtmed 80 m pikkune (piki teed) ja 50-60 m laiune (mõlemal pool teed) maa-ala. Kalmistu põhjapiiriks võiks lugeda Männiku tallu viivat teerada.
Leiumaterjali järgi kalmistu dateeritud: kasutusele võetud 11.-12. saj, olnud kasutusel 14.-15. sajandini või veelgi kauem.
Kalmistu ala on suurelt osalt lõhutud.
Esmateade kalmistust pärineb Fr. Kruselt, kes 1839. aastal laskis mõne haua lahti kaevata. A.Tiitsamaa Kullamaa kihelkonnakirjelduses, aastast 1923, nimetatakse Rohumäe ümbrusest saadud leide. 1930. a kaevasid kalmistu alal omavoliliselt kohaliku pastori pojad, millest leidub teade E. Uustalu kihelkonnakirjeldusest aastast 1932. 1936. aastal inspekteeris kohta H. Kõrge. 1930-ndail aastatel saadi kalmistu alalt juhuleide. 1941. a kaevati kalmistut A. Vasara juhtimisel: 56 ruutmeetri suuruselt alalt leiti rida luustikke. Kalmistu leiumaterjal TA Ajalooinstituudis ja Läänemaa Muuseumis.

Sisestatud: 01.12.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 01.12.2006.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 05.01.2015.