9936 Kalmistu "Surnumägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu "Surnumägi" |
---|---|
Mälestise registri number | 9936 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 496596.43 |
Y-koordinaat | 6518687.50 |
Mälestise vana number | 8-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 08.04.21
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Mäe talu paiknes kunagise Patsu küla edelaosas, suhteliselt kõrgel, edela suunas madalduval maal. Põhjast ja idast on taluõu olnud piiratud puudereaga palistatud kiviaiaga. Ida-lääne suunalisest taluhoonest jääb kiviaed 25 m kaugusele, lõunast ja läänest ahistab vaadet võsa ja mets, mis jääb varemetest sadakond meetrit eemale. Maa-alune kalmistu haarab ümbritsevast rohumaast umbes 1 m kõrgemale tõusva ala varemete all ja ümbruses. Kalmistu umbkaudne pikkus OW suunas võiks ulatuda (kiviaiast mõõtes) 80 meetrini, laius (põhjapoolsest kiviaiast) NS suunas 50 meetrini. Taluhoone enda suurus on olnud 22 x 9 m. Varemetest ida ja kagu pool kasvavad veel mõned õunapuud ja marjapõõsad, muidu on kalmistu ümbrus lage rohumaa. |
Asukoha kirjeldus Asub endise Mäe talu elumaja varemete all ja ümbruses. |
Ajalugu Kalmistu kohta leidub andmeid: |
Kaitsevööndi ulatus Kaitse alla kuulub kirjeldatud ala ja selle lähiümbrus. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |