Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus
Mälestise registri number 9961
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 43
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 13.05.10

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 06.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Lihuntsi küla, millest talud tänaseks maha jäetud, asus oma põldudega kõrgemal platool. Selle platoo lääneots on aga 1 m kõrguse ja 2 m laiuse murukamarasse kasvanud mullavalliga eraldatud väikesteks kantsideks. Valliga eraldatud ala pikkus NS suunas 68 m, laius OW suunas 48 m. Vallil kasvab üksikuid puid ja põõsaid. 40 m lõunaotsast on vallis madalam koht. Platoo kõrgus ümbritsevast alast on 3-4 m. Kantsi lõunaservast, tee äärest, on kunagi kruusa võetud nii, et moodustub OW suunas 35 m pikkune ja 20 m laiune madalam ala (kruusaaugu sügavus on 1-2m). Samalaadne NS suunas 15 m pikkune, 10 m laiune ja 1 m sügavune kruusaauk leidub ka kantsi lääneservas. Terveksjäänud osas on kindlustuse pind tasane, murukamarasse kasvanud. Kruusaaugu servast on näha, et kantsil kultuurkiht puudub. Peale platood kagu-loode suunas läbistava valli puuduvad igasugused jäljed inimtegevusest, st kantsi kindlustamisest. Platoo nõlvade kalle on ca 40º.
Rahvatraditsioonis on kantsi peetud poolakate sõjalaagriks (F. Leinbock, Lihula kihelkonna muinasjäänused, 1932, lk 15). Kultuurkihi puudumine ei võimalda anda pidepunkte kantsi täpse otstarbe ja kasutusaja kohta. Igal juhul ei ole alust pidada seda muinasaja linnuseks, sest kaitseehituste nõrkus ja iseloom viitavad pigem tõesti ajutisele sõjalaagrile või pelgupaigale.

Sisestatud: 26.08.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub endisest Rehe talust 250 m lääne pool. Kants paikneb raudteetammist ca 500 m põhja-loode pool, endise Lihuntsi, nüüd Hälvati küla territooriumil.

Sisestatud: 26.08.2010.

Mälestise ajalugu


Muistis peaks kuuluma II aastatuhande I poolde või keskpaika. F. Leinbocki järgi (vt eespool) olevat kantsist kunagi leitud väike vasksuurtükk ja vaskpidemega püssitikk.

Sisestatud: 26.08.2010.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 02.01.2015.