Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9964
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 131-k
Mälestise liik arheoloogiamälestis

Paikvaatlused(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.11.09

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Asula paikneb Järise küla tuumikus kahel pool Tuudi-Järise teed ja sellest kahel pool asuvate talude õueaiamaadel ning õuedes. Asula põhjapiir kulgeb teest maksimaalselt 100 m põhja pool, lõunapiir 70 m lõuna pool, idapiir Korju talust 50 m ida pool ja läänepiir Jaagu taluelumaja kohal. Seega on asula ala pikkus OW suunas 240 m ja laius 170 m.

Muistise kultuurkiht paikneb suhteliselt kõrgel, lõuna suunas madalduval maal. Taluhoonete ümber kasvab suuri põlispuid. Kultuurkiht asulakohas on intensiivne, sisaldab hulgaliselt põlenud raudkive ja on tume-tahmane ning selle paksus ulatub 50 cm-ni. Uusi kaasaegseid ehitisi asula territooriumil ei ole.

Muinasasula kultuurkiht on avastatud 1983. a Mati Mandeli ja Ants Kraudi poolt. Asula territooriumilt on kogutud keraamikat ja tahk (säilivad Ajalooinstituudis).
Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Pass M. Mandel, 1993.

Vältida tuleb kultuurkihi rikkumist.

Sisestatud: 10.11.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 13.04.2012.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 02.01.2015.