Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 9972
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 44
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.09.07

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmed (9972-9977) kujutavad endast väikesi rohtu kasvanud kivikuhelikke, millele tavaliselt on veel põldudelt kive juurde korjatud. Kirbla kivikalmed peaks kuuluma 11.-12. sajandisse.
II kalme (9972)asub esimesest (9973) ,selle kõrgemast kirdeosast, 14 m lääne pool ja kujutab endast veidi ovaalse põhiplaaniga 0,9 m kõrgust murukamarasse kasvanud kivikuhelikku. Kuheliku pikkus NS suunas 4 m, laius 3,5 m. Kalme keskossa on kogutud veidi paekive. Kuheliku kõrgusest haarab pealeveetud osa umbes 0,2 m.

Sisestatud: 02.04.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmed (9972-9977) jäävad Risti-Virtsu maanteest 300-500 m põhja poole, kirikust 400-550 m loodesse, end Ergu sauna varemetest lääne-ja loode poole. Muistised asuvad nn Kirbla mäel, lagedal paepealsel karjamaal, mida varem on ka põlluna kasutatud.

Sisestatud: 02.04.2007.

Mälestise ajalugu


1918. või 1919. aastal kaevati kaks kivikuhelikku läbi, kusjuures leiti põletatud luid ja 11.-13. saj muinasesemeid. Põlenud mulda, savinõu kilde, raud- ja pronksesemeid on leitud ka vabadikumajast (Ergu, hoonetest alles vaid varemed) ida poolt ja keldri ehitamisel (F. Leinbock, Kirbla kihelkonna kirjeldus, 1923.a., lk 5).
Kalmeid on käsitletud: H. Moora, Läänemaa muinasaeg, 1942, lk 17;
käsikirjaline kirjeldus: F. Leinbock, Kirbla kihelkonna muinasjäänused, 1923, lk 5.
Leiud Ajalooinstituudi arheoloogia sektoris.

Sisestatud: 02.04.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on näidatud KKT juurde lisatud skeemil ja avalikult nähtavad maa-ameti põhikaardil.
Kaitse alla kuuluvad kõik kirjeldatud kuus kalmet ja nende lähim ümbrus. Kõnealune ala tuleks jätta igasugusest majanduslikust kasutusest välja, va loomade karjatamine.

Sisestatud: 02.04.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 02.01.2015.