Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9979
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 104-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.04.09

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Asula paikneb Meelva küla tuumikus, ca 200 x 200 m suurusel alal. Asula idapiiriks on Sepa ja end. Paevälja talude joon, lõunapiiriks Uus-Kuisapi talu joon, läänepiiriks Matsalu mõisa viiv tee ja põhjapiiriks sellelt maanteelt kagu suunas kulgev põllutee.

Asula kultuurkiht paikneb suhteliselt kõrgel, põhja suunas madalduval maal. Praegu on tema territoorium hõlmatud põllulappidest, aiamaadest ja põlispuudega palistatud taluhoonetest. Muld on muust põllumaast märgatavalt tumedam, eriti Koolma talu juures. Mullas leidub põlenud kive ja savinõukilde, Koolma talust põhja pool ka rauašlakki. Kultuurkihi paksus on erinev, suurenedes põhja suunas.

Muistis on esmakordselt registreeritud 17. oktoobril 1982. a Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa poolt. Mullast korjatud savinõukillud ja šlakk säilivad Ajalooinstituudis.

Tagada kultuurkihi säilimine ja mälestise üldine heakord.

Kõikvõimalikud kaevamis- ja ehitustööd tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Lubatud on senine maakasutus- tavalised põllu- ja aiatööd varemkasutatud piirides.

Pass Mati Mandel.

Sisestatud: 27.10.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 02.01.2015.