Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 9982
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 161-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 30.09.09

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Asula paikneb Parivere küla tuumikus, kahel pool maanteed. Muinasasula tuumik jääb Matsi-Reinu ja Kubja talude ümbrusesse ja nende vahelisele alale. Asula hõlmab ca 200 m läbimõõduga ala, kusjuures tema põhjapiir kulgeb Matsi-Reinu talu elumajast sa 30 m põhja poolt, lõunapiir Kubja talu elumajast 70 m lõuna poolt, läänepiir Kubja talust 100 m lääne poolt ja idapiir endisest tuletõrje pritsikuurist 20-30 m ida poolt.

Muistne asulakoht on paiknenud kagu-loode suunalisel seljandikul ja selle nõlvadel. Piki seljandikku kulgeb maantee. Maapind madaldub nii ida kui ka lääne suunas. Asula kulturkiht jääb praegu Matsi-Reinu talu, nn Aamaki (Amaki) sauna ja Kubja talu õueaiamaale, hoonete alla, Matsi-Reinu talust ida pool laiuvale põllule ja Kubja talust lääne pool asuvale kuivendatud heinamaale. Muld on asula territooriumil musta värvi ning sisaldab hulgaliselt põlenud raudkive. Taluhoonete ümbruses kasvab suuri põlispuid. Kultuurkihi paksus on erinev, ulatudes kohati 0,5 meetrini. Varem on kultuurkihi jälgi märgatud ka pritsikuurist lõuna-kagu poole jäävas kunagises kruusaaugus.

Esimesed jäljed muinasasulakohast tulid päevavalgele 1933. a, kui Kupja talu aiast leiti koldekoht. Täheldati ka põlenud savi ja sütt. Varem oli üksikleiuna aiast saadud sõrmus, lähedalt kruusaaugust aga leitud muinasaegne aare (A. Vasara aruanne inspektsioonireisilt 1933. a, lk 3-6, Ajalooinstituudis). Parivere aaretest E. Tõnisson, „Eesti aardeleiud 9.-13.sajandist“, kogumik „Muistsed kalmed ja aarded“, Tallinn, 1962, lk 204.
Muistis on dateeritav ajavahemikku I aastatuhande II pool- II aastatuhat.

Tagada kultuurkihi säilimine ja mälestise üldine heakord.

Kõikvõimalikud kaevamis- ja ehitustööd tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Lubatud on senine maakasutus- tavalised põllu- ja aiatööd varemkasutatud piirides.

Pass Mati Mandel, 1985. a.

Sisestatud: 06.10.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 02.01.2015.