Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 9996
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 124
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.11.09

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Mälestise tunnus: fikseeritud suuline pärimus.

Paikneb Aadu-Mihkli talust 30 m kagu pool, vana külatänava lõunaservas, kohas, kus külatänavat piirav kiviaed teeb järsu jõnksu lõuna poole.
Muistis asub suhteliselt madalal kagu suunas madalduval maal. Külatänavast põhja pool on talu põllulapp, lõuna pool vanad talude põllulapid (söötis). Külatänav kulgeb neist põldudest veidi madalamal nagu kraavis ja teda palistavad põõsad ning puud.
Kivi asub lõunapoolse kiviaia servas, aiast 20 cm kaugusel. Kivi ise on NS suunas 50 cm pikkune, 30 cm laiune ja vaid 20 cm kõrge, NS-suunalise kõrge harjaga. Mingeid lohke ega märke kivil pole.

Kirjanduses kivi kohta andmed puuduvad. Kohalikud elanikud peavad seda ohvrikiviks, midagi lähemat aga lisada ei oska. Ilmselt võetudki arvele 1964. aastal kohalike elanike andmete alusel.

Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Pass: Mati Mandel, 1985.a.

Tagada mälestise ja tähise säilimine ning ümbruse heakord.

Sisestatud: 05.11.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Omab ühist kaitsevööndit asulakohaga nr 9985, piirid nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 13.04.2012.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 31.12.2014.