Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Märjamaa kirik
Mälestise registri number 15265
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 17.06.1998
Registreeritud 17.06.1998
X-koordinaat 524865.54
Y-koordinaat 6530271.23
Mälestise vana number 494
Ava kaardil
Märjamaa kirik - vaade põhjast. Foto: A. Rospu, 20.11.2023. Märjamaa kirik - vaade edelast. Foto: A. Rospu, 20.11.2023. Märjamaa kirik. Foto Dan Lukas 11.08.2022 Märjamaa kirik. Foto Dan Lukas 11.08.2022 Märjamaa kirik. Foto Dan Lukas 10.02.2022 Märjamaa kirik. Foto Dan Lukas 10.02.2022 Kirikusaal. Foto: A. Rospu, 04.03.2022. Märjamaa kirik. Foto Dan Lukas 11.08.2022 Märjamaa kirik. Foto Dan Lukas 10.02.2022 Märjamaa kirik. Foto Dan Lukas 10.02.2022 Vaade kirdest seinakäigu aknale. Foto: M. Mutso, 25.11.2014. vaade põhjaportaalile. Foto: M. Mutso, 25.11.2014. Kirikukellad. Foto: M. Mutso, 25.11.2014. Vaade kirdest. Foto: M. Mutso, 25.11.2014. Vaade põhjaväravalt. Foto: M. Mutso, 25.11.2014. Märjamaa kirik. Foto: Liis Kibuspuu, 26.11.2008. Märjamaa kirik. Foto: Liis Kibuspuu, 26.11.2008. Märjamaa kirik. Foto: Liis Kibuspuu, 26.11.2008. Märjamaa kirik. Foto: S. Sombri 2006. Märjamaa kirik. Foto: S. Sombri 2006 Foto: R. Pau, 11.11.2004. Märjamaa kirik. Foto Dan Lukas 11.08.2022
Galerii(24)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr. 5, (RTL 1998, 147/148, 555) Kuupäev: 16.02.1998

Paikvaatlused(13)

Seisund: restaureerimisel

Paikvaatluse kuupäev: 20.11.23

Menetleja: Raplamaa nõunik, Andrus Rospu

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1521-1710.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Lääne-Eesti tugevaim kaitsekirik keskajal, üks väheseid, mis terviklikult säilinud praeguseni.

Sisestatud: 09.04.2003.

Kirjeldus


Algkavatise moodustavad nelinurkse põhiplaaniga koor ja kahe traveeline pikihoone. Koor ja pikihoone moodustavad väliselt liigendamata kastehitise. Koori eraldab pikihoonest eriti kõrge teravkaarne võidukaar. Võlvlagi koosneb ristroidvõlvidest, mis toetuvad nelinurkse ristlõikega kilpkaartele ja nurgakonsoolidele ning pilastritele vertikaalselt astendatud eendtugedele. Vööndkoor ja võidukaar mõigastega servistatud. Portaalid N- ja W-seinas. mõlemal puudub talum. Profileeringus ümarvööline ja sügavrihviline motiivistik. Teravkaarsed aknad üksnes N-, W-ja O-seinas. (arh. mälestise pass, 1983)

Sisestatud: 09.04.2003.

Ajalugu


Ehit. 14.s. I kolmandikul. 15.s. II poolel ehit. W-torni alumine osa ja 16.s. algul ülemine osa. Kirik purustati 1574. 17.s. oli tugipiilaritega kindlustatud torn varisemisohus, siis ehit. ka käärkamber. 1815-17 paksendati torni S-seina. II maailmasõjas hävis tornikiiver ja hinnaline sisustus. Restaureeriti 1958-60 arh. T.Böckler, kunstiajal. V.Raam. 1990 taastati tornikiiver ("Wunibald")
(Arh. mälestise pass, 1983)

Sisestatud: 09.04.2003.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rjamaa_kirik

Märjamaa Nädalaleht. 04.02.2016. Ilmar Pilov "Hämmastav lugu, kuidas Märjamaa kirik 3-4 mehe, lihtsate vahendite ja nutikuse abil tornikiivri sai". http://eestielu.delfi.ee/raplamaa/kodulugu/hammastav-lugu-kuidas-marjamaa-kirik-3-4-mehe-lihtsate-vahendite-ja-nutikuse-abil-tornikiivri-sai?id=73603299

Sisestatud: 16.05.2011.

Kirjandus


Hartvig Helilaid. Märjamaa kiriku taastamine. - Igavikust kantud maastik. Kirikuhoonetest ja inimestest Nõukogude Eestis. Tallinn 2019, lk 129-145.

Sisestatud: 19.08.2021.