Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Karja kirik
Mälestise registri number 20899
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 23.02.1999
Registreeritud 23.02.1999
Mälestise vana number 344
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(17)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.04.18

Menetleja: Saaremaa nõunik, Keidi Saks

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Karja Katariina (ja Nikolause) kirik on skulptuuririkkaim gooti stiilis maakirik Baltikumis.

Sisestatud: 24.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Lihtne kavatis (välispikkus 22,6 m, -laius 12,9 m) koosneb ühelöövilisest kähe võlvikuga pikihoonest ja kitsamast kvadraatse põhiplaaniga koorivõlvikust, mille N- küljel on 2-võlvikuline käärkamber. Koori ja käärkambri võlvipealset, kus on erandlikult kamin, kasutati nähtavasti palverändurite ööbimiskohana ja välisohu korral pelgupaigana (sama Kaarma ja Püha kirikus). Kõik uksed olid kaitseehitisele omaselt riivpalkidega suletavad. Käärkambrist algaval ja koori N-seinas paikneval müüritrepil on lame silindervõlv-lagi (anal. Muhu kiriku müüri-trepp). Väliskujundust iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaldliistuga sokkel, suhteliselt väike ja kitsas 2-astmeline tugipiilar pikihoone mõlemal küljel, teravkaarsed ehisraamistikuga aknad (S-portaali kohal ümaraken) ja kaks raidportaali. Pikihoone kitsastel akendel on suruga ehisraamistik harvaesinevalt ilma keskpostita; laiad kooriaknad on 2- ja 3-jaolised ning rikkaliku mitmesiirulise liigendusega. Teravkaarne W-portaal on 2-astmeline; mõlemad kaareastmed toetuvad sambale, millel on kõrggooti naturalistlik lehtkapiteel- ja miniatuur-konsoolidega baas; sisemise sambapaari tüveseid kaunistavad kannelüürid või baasile ulatuvad lindid. Tugevasti purustatud S-portaal suure ümarakna all on üheastmeline ja kõrge ehisviiluga, mida kroonis Kolgata kurbmängu kujutav 4-nurkne reljeeftahvel (üle viidud S-eeskoja fassaadile). Portaali laial välisastmel on servasambad, millel lehtdekooriga kapiteel ja miniatuurkonsoolidega baas; astme nurgas nõgusate tahkudega polügonaalne sammas. Arhivoldi lainjate otstega sügavasse rihva on lükitud pungjad kolmiklehed.
Interjööris määravad ruumikuju kõrged ristvõlvid (ületavad seinatsooni kõrguse kaks korda), mille kandades on võlvipealse kuivatamiseks raidkivist veesülitid. Kilpkaared ja lehtdekooris päiskividega seotud diagonaalroided toetuvad konsoolidele ja eendtugedele, milleks kooriruumis on tüvesevõruga sambad ja pikihoones vöönd-kaarte juures astmeliselt allapoole ahenevad ja keskel rippkolonetiga kaunistatud pilastrid (sama Muhu kirikus ja Tln. toomkirikus). Kõik kapiteelid on rikkaliku lehtdekooriga (sama Pöide kirikus, Kullamaa kirikus, Tln. toomkiriku kooris). Ainuesinev on skulptuur-dekoor, mis on koondatud kapiteelidele ja konsoolidele (maagilise tähendusega pead ja moraliseeriv grupp kuraditega vööndkaare N-otsa juures), kuid ka veesülititele ning S-portaali vimpergile (Kolgata-grupp). Eriti tähelepandavad on kaks suurt tornbaldahhiinlga gruppi võidukaare mõlema otsa all. Neist S-poolne kujutab Püha Nikolausega seotud ime-tegusid ja N-poolne Püha Katariina legendaarseid elusündmusi. Kiriku ehituskunstiline osa on seotud Vestfaali, Saksi ja Lõuna-Saksamaa arhitektuuripiirkondadega, skulptuurid nähtavasti Vestfaali kunstikeskustega Paderbornis ja Münsteris, kust meistrid jõudsid Saaremaale tõen. Varnhemi kloostri ja Gotlandi kaudu. Koori seintel ja lael on osaliselt säilinud dekoratiivseid ja maagilisi sekomaalinguid kiriku ehitamisajast, mille kontseptsioon on samuti pärit Vestfaalist (Soesti ja Brechteri kirikud).
Sisustuses ristimiskivi (14. s.), väike hilisgooti krutsifiks (puu, 15. s. lõpp), renessansskantsel (1638, B. Raschky), laelühter (17.—18. s.); kirikuaias kaks hauaplaati (13. ja 14. s.).(Villem Raam , Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 24.01.2007.

Mälestise ajalugu


Valmis tõen. 13. s. IV v. või 14. s. algul. Kirjalikud teated ehitamisaja kohta puuduvad. Varjatud kaitseehitisena kanna-tas Jüriöö ülestõusus 1343, mil purustati N- ja S-portaal (N-portaal kinni müüritud). Eeskoda S-portaali ette ehit. arvat. 18. s. Katuste algse kalde madaldamisaeg teadmata. Restaureeriti H. Kjellini juhtimisel 1923—25.

Sisestatud: 24.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


"Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13) kuupäev: 05.01.2007. Lisatud asukohaskeem.

Sisestatud: 03.12.2009.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Karja_kirik

Sisestatud: 13.05.2011.