kivist 8-10 m edelas on madal nelinurkne nõgu, u 6x5 m, sügavusega 0,5-0,7 m; nõol on suhteliselt järsud servad, kus kohati näha raudkive, näib, nagu oleks tegu allikakoha või vana kaevuga; kivi kagu ja idaküljelt viib mööda vana vähekasutatav rohtunud rööbastee; kivist ligi 700 m loodes on kivikalme (vt 1618) ; pealtvaates ebakorrapäraselt ümmarguse kujuga, suhteliselt järskude servadega, eriti loode-, põhja- ning kagupoolsest küljest; tugevasti sammaldunud; hallikas, roosakate laikudega; pealispind võrdlemisi lame, ent ebatasane; üle pealispinna keskosa jookseb loodest kagusse ebakorrapärane looduslik vagumus, sügavus ulatub 20 cm; pealispind veidi loodest kagusse kaldu; pikkus põhja-lõuna suunas 3,20 m, laius 2,92 m, kõrgus 1,33 m, ümbermõõt 9,10 m; 10 lohku, kõik selged, ilmekad; kolme suure lohu läbimõõt 7,5-8 cm, sügavus 2,5-3 cm; kolme järgneva lohu mõõdud vastavalt 7-7,5 cm, ja 2-2,5 cm; ülejäänud neljal 6-7 cm, 1-2 cm; lisaks kaks üsna ebamäärast madalat lohukest (3-4 cm, alla 0,5 cm) ja üks kaksiklohku meenutav ebamäärane süvend (9x4 cm, kuni 0,5 cm) pealispinna lõunapoolses osas; A. Sooman avastas 1932, tema kirjas on ka foto a 1935; teade ohvrikivist Sahka talu koplis TA Kirjandusmuuseumis Tartus; H. Kõrge loendas 10 lohku, ta märgib A. Soomani andmeid kasutades, et kivi lähedalt leitud looma matmisel mingi savinõu "erilisi vanu hobuseraudu" jm; passi koostanud E. Tõnisson 1977 |