Lääne maakond, Lääneranna vald, Järise, Korju

Close help

Rehemaja oma 1000-aastase arenguga on hoonetüübilt unikaalne. Seda leidub vaid Eestis ja Põhja-Lätimaal. Viimane sada aastat on aga toonud väga palju muudatusi nii meie elulaadi kui ka hoonestusse, nii et väga suur hulk rehemajadest on kas lammutatud ja asendatud kaasaegsemate hoonetega või jäänud poliitiliste tuulte käes omanikuta ning hävinud. Käesolevasse andmebaasi koondame andmeid Eesti Vabaõhumuuseumi või meie kaastöötajate poolt inventeeritud tänaseni kasutuses olevate rehemajade kohta. Andmete kogumist on toetanud Kesk-Läänemere Programm.

Andmeid kogub ja haldab Eesti Vabaõhumuuseum. Andmekogul on kaks tasandit: avalik ning uurija tasand. Esimesel juhul kuvatakse ainult väike osa kogu teabest, mida oleme taluõue, kõrvalhoone ning rehemaja kohta kogunud. Andmekogu puudutavate küsimustega palun pöörduda Eesti Vabaõhumuuseumi projektide peaspetsialisti Elo Lutsepa poole aadressil elo.lutsepp@evm.ee

 

EVM maaarhitektuuri keskus

Välissein, üldvaade

Taluõu
Aadress: Lääne maakond, Lääneranna vald, Järise, Korju
Katastritunnus: 41101:003:0431 Inventeermise aeg: 14.08.2008 Inventeerija: Rasmus Kask

Rehemaja
Ehitusaasta: 1903 Ehitusja määramise viis: mälukivi
Konstruktsiooni osa Kirjeldus Staatus
Katus Kunagine rookatus hakkas läbi laskma ning vahetati 50ndate lõpus eterniidi vastu välja. Viilkatus. Kuigi katus päris kokku kukkuma niipea ei hakka, laseb ta juba mõnest kohast läbi. Rahuldav
Välissein Välisseinad on palgist, kaetud laudvoordiga. Alumine 50 cm püstvoodriga, ülejäänud rõhtvooder - esimesel kitsad lauad, teisel laiad (NB! Karniisivööga eraldatud püstse alaosa ja rõhtsa ülaosaga laudis). Viiluseina laudade (püstvooder) otstes on ehislõiked. Nurgalauad on reljeefsed.
Rehealune maakivist		 Hea
Sokkel Kambrite osa toetub savitellistest soklile, millest paarkümmend aastat tagasi oli veel omaniku sõnul näha neli kivi, praegu ainult üks-kaks. Rahuldav
Aknad Kõik aknad (va. köögi aken) on nõukogude ajal välja vahetatud. Aknaavasid pole suurendatud, kuid ruudujaotus on muutunud. Otsaseina aknad on soojuskao mõttes kinni löödud, sest valgusallikaid mõlemasse tuppa (elutuba ja magamistuba) on piisavalt. Hea
Väravad Kokku on kolm väravat - vastastikused väravad rehealuses ning aganiku värav. Kahel neist (põhjapoolne rehealuse värav ja aganiku värav) on säilinud vanad hinged, puitosad on kõigil uuendatud. Hea

Hooned

Tüüp Ehitusaasta Kirjeldus
riistakuur 1901-1901 Riistakuuris (1901) hoiti tõldu, korstende olemasolu ei osanud praegune omanik põhjendada (kasutati võibolla ka vilja kuivatuseks?). Kolhooside ajal oli seal väike kanafarm. Seinad on maakivist, NL ajal on katuseehituse käigus lisatud selle peale neli rida telliseid. Eterniidist viilkatus.
laut 1900-1900 Laut on peale elumaja kõige suurem hoone hoovil. Jaotatud kolme ossa, igaühel oma eraldi sissepääs suure värava näol (säilinud sepistatud hinged, kuid puitosad hakkavad lagunema), kus hoiti erinevaid loomi. Suurus u. 12m*5,5m; h=6m. Seinad maakivist, eterniidist viilkatus.
saun 1975-1975 Saun on nõukogude ajal ehitatud ('70 teine pool), väike (u. 3*4m) kahe ruumiga. Alus on laotud silikaattellistest, ülemine osa puidust. Murtud viilkatusega, korstnaga.
kelder 1900-1900 Keldri ehitusaega pole täpselt teada, kuid arvatavasti oli see rajatud viimases järgus 1900-1903 aastal väldanud ehituste käigus või mõned aastad hiljem. 80ndatel on keldri sissepääsu uuendatud ehitusplokkidega, sest vanem osa ähvardas sisse vajuda.
kuivati 1980-1980 Puukuurid on puitsõrestikust kergemad ehitised, rajatud nõukogude aja lõpuperioodil, kaetud eterniidiga.
küün 1920-1920 Küüni ehitusaeg on hilisem (20-30 vahel). Peenematest palkidest hoone toetub madalale maakivist soklile. Seinad on vooderdatud sindlitega, katus tsementkividest. Hiljem on lõunapoolsele küljele rajatud kaks väiksemat kuuri traktori lisatarvikute jaoks.
Nimekirja