Akula_HR--1 akula_orto_4
ID: 1256 Nimi: Akula
Sisestatud: 30.05.2017 Mälestis: 30392
Päritolumaa: Venemaa
Dateering: 20. sajand Ehitusaasta: 1906-1910
Hukkumise aeg: 28.11.1915 Jõuallikas: diiselelektrilaev
Aadress: Territoriaalmeri, Läänemeri
Leitud: Jah Otstarve: sõjalaev
Laevatüüp: allveelaev Koordinaadid: 59:08.502 22:11.663
Ava kaardil: Ava kaardil
Ajalugu: Seoses Vene-Jaapani sõjaga esitas laevaehitusinsener Ivan Bubnov 1905.aasta jaanuaris mereväele uue allveelaeva projekti. Idee kohaselt pidi kavandatav allveelaev olema võimeline tegutsema Jaapani territoriaalvetes ning ühtlasi ründama vastase sadamates paiknevaid sõjalaevu. Kava kiideti Venemaa Mereväe Tehnilise Komitee poolt heaks 3. mail 1905. Esialgse projekti kohaselt pidi allveelaev jõuallikana kasutama nafta mootoreid, kuid peatselt viis laevaehitusinsener sisse korrektuuri. Turvalisuse kaalutlustel asendati viimased kolme diiselmootoritega (kokku 900 hj) ja kolme sõukruviga. Mõningate andmete järgi paigaldati alusele ainult 2 diiselmootorit, mistõttu 1 sõukruvi liigutati elektrimootoriga. Laeva eripäraks oli veekindlate vaheseitne puudumine. Allveelaeva Akula ehitus algas Sankt Peterburi laevatehases 7. detsembril 1906. Viivituse põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et kuna tegemist oli unikaalse prototüüplaeva ei suudetud Venemaal piisavalt kiiresti vajalikke mootoreid ehitada. Diiselmootorid saadi valmis alles 1909.aasta märtsiks.
Laeva pidulik veeskamine toimus Sankt Peterburis 22. augustil 1909. Seejärel algas laeval intensiivne merekatsetuste periood. Esimeste puudujääkide juures kerkis esile sõukuruvide sobimatus, mis väljendus aluse 8,5 sõlmelises pealveesõidus. Ajavahemikul 1909-1911 tehti Akulaga erinevaid katsetusi peamiselt Kroonlinna läheduses, Björkos ja Tallinna lahel. Näiteks 5. juunil 1910 teostati esimesed torpeedolasked, juunis vahetati välja sõukruvid ja novembris harjutati sukeldumist Tallinna lahel. Ainuüksi 1911.a. sukeldus allveelaev 40 korda, läbides allveesõidus 182 meremiili. Allveelaev Akula merekatsetused lõppesid ametlikult alles 14. septembril 1911, mil mereväe tehniline komisjon lubas sõjalaeva teenistusse määrata. Tegemist oli esimese täielikult Venemaal välja töötatud allveelaevaga, millega võimaldas pikemate perioodide vältel merel patrull- ja vahiteenistust pidada.
6. novembril 1911 määrati Akula Balti laevastikus tegevteenistusse ning 25. märtsil 1912 viidi üle Allveelaevade 2. brigaadi.
Hukulugu: I maailmasõja alguse ehk 1914.aasta seisuga oli Venemaa Balti laevastiku käsutuses kokku 11 allveelaeva, milledest kõige paremaks peeti Akulat. Ülejäänud brigaadid koosnesid valdavalt Kaiman- ja Som-klassi vanadest sõjalaevadest.

Allveelaev Akula osales I maailmasõjas kokku 19 patrullretkel, mis ei osutunud tulemuslikeks. Akulat loetakse esimeseks torpeedorünnaku teinud vene allveelaevaks. Vastase aluse rünnak toimus 5. lahinguretke käigus, mil Akula saadeti Kõpu poolsaare juurde, kus ta pidi õhtuni jääma ootepositsioonile ning valvama vastaste liikumisi merel. 8. septembri öösel otsustas komandör sõita Rootsi vetesse, eesmärgiga torpedeerida vastase aluseid avamerel. Umbes 60 meremiili läbimisel fikseeritigi Saksa ristleja Amazone, mille suunas tulistati edutult välja üks torpeedo. Peale Saksa hävitajate ilmumist oli Akula sunnitud sukelduma ning seejärel põgenema Viimane, 19. lahinguretk toimus novembris 1915, mil Akula saadeti Hiiumaast läänepoole patrullretkele, kus alus sõitis miinile ja hukkus kogu meeskonnaga. Hukkunud meeskonnaliikmeid oli kokku 35 inimest. Laeva komandör hukkumise ajal oli II järgu kapten Nikolai Gudim (20.02.-28.11.1915). Läänemere laevastiku nimekirjast kustutati 15. märtsil 1917.
Objekti andmed: Ehitusaasta ja koht: 22.08.1909 Balti laevatehas, Sankt Peterburg
Pikkus-laius-süvis: 56 x 3,7 x 3,4 m
Veeväljasurve peal- ja allvee: 380/475 t
Peamasinad: kolm Nobeli diiselmootorit koguvõimsusega 900 hj, 3 sõukruvi
Peaelektrimootorid: üks elektrimootor võimsusega 225 hj,
Kiirus peal- ja allvee: 10,6/6,5 sõlme
Tegevusulatus:
• ökonoomses pealveesõidus 1900 meremiili
• ökonoomses allveesõidus 38 meremiili
Sukeldumissügavus: 50 m
Meeskond: 35
Relvastus
Kokku paiknes allveelaeval 8 torpeedot ning torpeedotorud olid jaotatud järgmiselt: mõlemal pool parrast komando torni ees ja taga kokku 4 torpeedotoru. Torpeedotorud paiknesid allveelaeva tekil ning tulistamine toimus paelveelt.
Asukoha kirjeldus: Laevavrakk asub oma 12 miili kaugusel Kõpu poolsaarest põhjasuunas. Merepõhja sügavus leiukohal on 26-29 meetrit.
Allika viited ja kirjandus: www.deepstorm.ru/DeepStorm.files/under_1917/akula/akula/akula.htm
flot.com/users/lapin/Imperial/akula.htm
Polmar, N. & Noot, J. 1991. Submarines of the Russian and Soviet Navies, 1718-1990.
Avastamise aeg: 2012
Avastaja: Veeteede Amet lokaliseeris 2012. aasta merepõhja mõõdistustööde käigus vraki Hiiumaast põhjas. 2014. aastal toimusid Veeteede Ameti täiendavad mõõdistustööd külgvaatesonariga, mille põhjal identifitseeriti vrakk allveelaevale kuuluvaks.
Vraki kuuluvus allveelaevale Akula selgus hobisukelduja Tanel Urmi poolt korraldatud sukeldumisel 2014. aasta juunikuu alguses, mille käigus täheldati vrakil kolme sõukruvi olemasolu.
Seisukorra kirjeldus: Allveelaeva vrakk on miiniplahvatuse tagajärjel vööriosast murdunud, säilinud suurema kompaktse osa pikkus umbes 42 meetrit, merepõhjas vraki ümber leidub üksikuid vraki detaile.
Uuringud: Muinsuskaitseamet teostas koostöös SubZone Oy ja Politsei-ja Piirivalveameti sukeldujatega dokumenteerimistöid vrakil 28. juunil ja 6. juulil 2014.